10 vinüülimaailma müüti, mida internetis endiselt kaitstakse

10 vinüülimaailma müüti, mida internetis endiselt kaitstakse

 

Mõned neist müütidest pärinevad otse algajatele mõeldud juhenditest ja ‘foorumiekspertidelt’.

 

Enamik vinüülimaailma müüte ei kõla esmapilgul sugugi ohtlikult. Tavaliselt saavad need alguse lihtsatest reeglitest, mille eesmärk on kaitsta plaate, vähendada müra või muuta seadistamine lihtsamaks. Just seetõttu neid pidevalt korratakse.

 

Aja jooksul võib lihtsast soovitusest aga kujuneda halb nõuanne – eriti siis, kui see puudutab nõela survejõudu, plaatide puhastamist, külgsuunalist kompensatsiooni ehk anti-skate'i või helipea nõela joondust.

 

Mõned sellised vead võivad kiirendada plaatide kulumist, kahjustada nõela või muuta hea plaadimängija tööomadused halvemaks, kui need tegelikult olla võiksid.

 

Need on 10 müüti, mis tasub enne nende kalliks harjumuseks kujunemist ümber hinnata.

 

1. Soontevaba plaat on õige vahend anti-skate'i seadistamiseks

 

Aseta nõel sileda, sooneta plaadi pinnale ja jälgi helipead. Kui helipea jääb paigale ega liigu kummaski suunas, olevat anti-skate õigesti seadistatud. Seda meetodit kohtab sageli nii algajatele mõeldud juhendites kui ka foorumites.

 

Probleem seisneb selles, et sile pind ei käitu samamoodi nagu tegelik plaadisoon. Tavalise taasesituse ajal paikneb nõel kahe soone seina vahel ning puutub kokku muutuva hõõrdumise, modulatsiooni ja soone erineva liikumiskiirusega.

 

Sile plaat eemaldab suure osa sellest kontekstist. Seetõttu ei tähenda paigal püsiv helipea sellel pinnal automaatselt, et anti-skate on muusika esitamisel õigesti tasakaalustatud.

 

Parimal juhul võib soontevaba plaat näidata, kas anti-skate'i seadistus on väga tugevalt paigast ära. Seda ei tohiks siiski kasutada lõpliku seadistusmeetodina.

 

Liiga suur või liiga väike kompensatsioon võib põhjustada olukorra, kus üks soone sein kannab teisest suuremat koormust. See muutub eriti oluliseks plaadi sisemistes soontes, kus nõela korrektne jälgimine on keerulisem.

 

Praktiline soovitus: alusta plaadimängija, helipea soovitatud anti-skate'i seadistusest. Seejärel kontrolli tulemust testplaadi või hoolika kuulamise abil, pöörates tähelepanu sisemiste soonte moonutustele, ühe kanali ebaühtlasele moonutusele või nõela jälgimisprobleemidele. Ära tugine ainult soontevaba plaadi testile.

 

2. Väike nõela survejõud kaitseb plaate

 

Mida väiksem on vertikaalne nõela survejõud ehk VTF (Vertical Tracking Force), seda väiksem peaks olema hõõrdumine ja kulumine. Seetõttu võib tunduda loogiline, et nõel tuleks seadistada võimalikult väikese survejõuga.

 

Tegelikult võib helipea tootja soovitatud vahemikust väiksem survejõud olla plaadile kahjulikum kui veidi suurem, kuid siiski spetsifikatsiooni piiresse jääv survejõud.

 

Kui nõel ei püsi soone seintel piisavalt stabiilselt, võib tekkida jälgimisviga ehk mistracking. See juhtub eriti kergesti valjude või kõrgsageduslike lõikude ajal, kui nõel võib korraks kaotada korraliku kontakti soonega ja seejärel sinna järsult tagasi põrkuda.

 

Sellised korduvad löögid võivad soone seinu jäädavalt deformeerida. Lisaks võivad need põhjustada kuuldavat moonutust, suurendada sibilantide ehk sisisevate helide esiletõusu ning kiirendada plaadi kulumist.

 

Õigesti seadistatud survejõud hoiab nõela kindlalt soones ja võimaldab sellel jälgida helisignaali nii, nagu see on mõeldud.

 

Praktiline soovitus: seadista vertikaalne nõela survejõud spetsiaalse nõelakaaluga, mitte ainult vastukaalu skaala järgi hinnates. Jää helipea tootja soovitatud vahemikku. Kui helipea hakkab jälgimisvigu tegema, kõlab teravalt või ei tule toime valjude sisemiste soonte lõikudega, võib olla mõistlik alustada soovitatud vahemiku keskosast või veidi kõrgemalt.

 

3. Otsevedu ja rihmavedu vahel on olemas selge võitja

 

Rihmveoga plaadimängijad on vaiksemad ja musikaalsemad. Otseveoga plaadimängijad on täpsemad ja stabiilsemad. Internetifoorumites käsitletakse seda vahel juba otsustatud vaidlusena.

 

Tegelikult on selline vastandus liiga lihtsustatud.

 

Näiteks võib rihmveoga konstruktsioon isoleerida mootori vibratsiooni väga hästi, kuid rihmad venivad, vananevad ja vajavad aja jooksul väljavahetamist.

 

Otseveoga konstruktsioon võib pakkuda suurt pöördemomenti ja väga head pöörlemiskiiruse stabiilsust, kuid ka selle puhul sõltub tulemus mootori juhtimisest, mootori konstruktsioonist, taldriku ehitusest ja vibratsiooni isoleerimisest.

 

Kumbki ajamipõhimõte ei taga iseenesest paremat heli. Halvasti konstrueeritud rihmveoga plaadimängija võib kannatada kiiruse kõikumise, müra või ebastabiilsuse all, samal ajal kui hästi konstrueeritud otseveoga mudel võib olla vaikne, täpne ja töökindel.

 

Ajamitüüp on oluline, kuid see on ainult üks osa kogu plaadimängijast.

 

Praktiline soovitus: hinda terviklikku plaadimängijat, mitte ainult ajamitüüpi. Vaata wow'i ja flutter'it, mürataset, pöörlemiskiiruse täpsust, ehituskvaliteeti, helipea sobivust/kvaliteeti, ning seadistamise võimalusi.

 

4. Isopropüülalkohol hävitab vinüüli kohe

 

Mõned vinüülisõbrad väidavad, et isopropüülalkohol ehk IPA leostab vinüüli koostisest plastifikaatoreid juba kokkupuutel ning isegi üks puhastuskord võib sooned jäädavalt kahjustada.

 

Tegelikkus on vähem dramaatiline. Lahjendatud isopropüülalkoholi on plaadipuhastusvedelikes kasutatud aastakümneid ning puuduvad veenvad tõendid selle kohta, et lühiajaline kokkupuude põhjustaks tänapäevase vinüülplaadi puhul mõõdetavaid kahjustusi.

 

Kahjustusi põhjustavad tõenäolisemalt valed puhastusvõtted kui korralikult lahjendatud puhastuslahuse aeg-ajalt kasutamine. Liiga tugev hõõrumine võib suruda mustuse osakeste sügavamale soontesse, määrdunud puhastusvedelik võib levitada saasteaineid ning kuivanud jäägid võivad muuta taasesituse mürarikkamaks.

 

Siiski on üks oluline erand: šellakplaadid. Erinevalt vinüül-LP-dest on šellak alkoholipõhiste puhastusvahendite suhtes tundlik ning alkohol võib neid jäädavalt kahjustada.

 

Praktiline soovitus: kasuta alkoholipõhiseid puhastusvahendeid ainult tänapäevaste vinüülplaatide puhul ning mitte kunagi šellakist 78 RPM plaatidel. Hoia IPA piisavalt lahjendatuna, väldi plaadi läbivettimist, kasuta puhast harja või puhastuspatja ning eemalda vedelik täielikult sobiva loputuse, vaakumpuhasti või plaadipuhastussüsteemi abil, et jäägid ei kuivaks soontesse.

 

5. Märjalt plaadi mängimine vähendab ohutult pinnamüra

 

Mõned inimesed mängivad teatud plaate märjalt, väites, et see vähendab pinnamüra ja staatilist elektrit. Levinud väite kohaselt võib pärast plaadi kuivamist tavapärase kuiva esituse juurde naasta ilma püsivate tagajärgedeta.

 

See on liiga optimistlik väide.

 

Märjalt mängimine muudab seda, kuidas nõel, plaadisoon, tolm ja vedelik omavahel toimivad. Sõltuvalt kasutatavast vedelikust võivad saasteained liikuda sügavamale soontesse või kuivada jäägiks, mis muudab hilisema taasesituse hoopis mürarikkamaks.

 

On ka tõsisem küsimus. Märjalt mängimist on seostatud võimaliku soone pinna kahjustumisega, mitte ainult vedelikujääkidega. Mõned allikad on seostanud õhukese veekile kasutamist taasesituse ajal suurenenud vinüülkulumi ja soone pinna kahjustumisega. Selle kohta on vaidlusi, kuid piisavalt põhjust on siiski selleks, et mitte pidada märjalt mängimist täiesti ohutuks võtteks.

 

Puhastamine võib aidata juhul, kui probleemiks on puhastusvedeliku jäägid või mustus. See ei saa taastada soone materjali, mis on juba kahjustunud või kulunud.

 

Praktiline soovitus: ära kasuta märjalt mängimist rutiinse lahendusena mürarikaste plaatide puhul. Puhasta plaadid korralikult enne mängimist. Kui plaati on juba märjalt mängitud, puhasta see enne kuiva taasesituse juurde naasmist. Ära eelda, et puhastamine suudab füüsilise soonekahjustuse tagasi pöörata.

 

6. PVA-liimi mahakoorimine on ohutu sügavpuhastus

 

Kanna plaadile puiduliim, lase sellel täielikult kuivada ja koori see seejärel maha. Selle meetodi pooldajad väidavad, et kuivanud liimikiht tõmbab soontest välja sinna kogunenud mustuse ilma keemilise või füüsilise riskita plaadile.

 

Põhimõtteliselt meetod toimib. PVA-liim ei lahusta vinüüli. Sellegipoolest on selle nimetamist täiesti riskivabaks liialdus.

 

Liimikihi mahakoorimine võib tekitada märkimisväärselt staatilist elektrit, mille tõttu hakkab puhastatud pind kohe uuesti tolmu ligi tõmbama. Kui liimikiht ei ole täielikult kuivanud või on ebaühtlaselt peale kantud, võib see jätta plaadile raskesti eemaldatavaid jääke, mis võivad mõjutada taasesitust.

 

Kuigi paljud kasutajad on saanud häid tulemusi, ei ole meetod alati ühtlaselt kontrollitav. Seetõttu ei ole seda soovitatav kasutada väärtuslike või asendamatute plaatide puhul.

 

Praktiline soovitus: kasuta puiduliimiga puhastamist ainult väikese väärtusega plaatidel. Veendu enne eemaldamist, et liim on täielikult kuivanud. Pärast puhastamist tee plaat veel korralikult üle tavapärase puhastusmeetodiga ning kasuta vajadusel antistaatilist töötlust, et vähendada tolmu kogunemist.

 

7. Plaadi uuesti mängimiseks tuleb oodata 24 tundi

 

Plaadi mängimisel tekib nõela ja soone seinte vahel kuumus. Selle väite kohaselt deformeerib kuumus soont jäädavalt ning sama plaadipoole uuesti mängimiseks tuleb väidetavalt oodata koguni 24 tundi.

 

Nõela kontaktpunktis võib tõepoolest tekkida lühiajaline lokaalne temperatuuritõus. Vinüül juhib aga soojust halvasti, mistõttu ei käitu see väike kuum koht nii, nagu oleks kogu soon "üle kuumutatud". Kuumus hajub kiiresti nõela, lähedalasuva vinüüli ja ümbritseva õhu kaudu.

 

Ka nõela surve põhjustab taasesituse ajal soone ajutist kokkusurumist, kuid soon ei vaja taastumiseks tervet päeva.

 

Praktilised hinnangud viitavad sellele, et taastumisaeg on pigem minutites kui tundides. Tavaline LP-pool annab juba piisavalt aega, enne kui nõel sama lõiku uuesti läbiks.

 

8. Spindlijäljed näitavad, kui palju plaati on mängitud

 

Puhas ja terve etikett spindliaugu ümber tähendab väidetavalt vähest mängimist. Kulunud või kriimustatud keskosa aga viitab suurele kasutuskoormusele. Paljud kasutatud plaatide ostjad peavad neid jälgi usaldusväärseks märgiks plaadi mängimissageduse hindamisel.

 

Spindlijäljed võivad anda teavet plaadi käsitsemise kohta, kuid need ei näita mängukordade arvu. Hoolikas omanik võib plaati mängida väga palju kordi, jätmata keskosa ümber peaaegu mingeid nähtavaid jälgi.

 

Samas võib üks hooletu või viltune katse plaat spindlile asetada jätta jälje plaadile, mida on tegelikult mängitud vaid paar korda.

 

Jälgede välimust mõjutavad ka mitmed muud tegurid: spindli kuju, etiketi paberi omadused, keskava suurus ja valgustus võivad kõik muuta piirkonna visuaalselt puhtamaks või kulunumaks, sõltumata tegelikust kasutusajast.

 

Praktiline soovitus: käsitle spindlijälgi plaadi käsitsemise tunnusena, mitte tõendina selle intensiivse mängimise kohta. Kasutatud plaadi ostmisel kontrolli mängupinda tugeva külgvalguse käes, otsi kriimustusi ja soonekulumist ning küsi võimalusel plaadi tegeliku kuulamiskvaliteedi ehk play-grade'i kohta, kui fotod ei anna piisavalt infot.

 

9. Puhastamine võib parandada uue plaadi käriseva/krabiseva heli

 

Mõned vinüülientusiastid väidavad, et uue plaadi esimeste soonte juures kostev terav, rebimist meenutav staatiline heli on põhjustatud vormimäärdest või pinnasaastest ning mõni puhastuskord eemaldab selle.

 

Paljudel juhtudel võib sellise heli tegelik põhjus olla hoopis non-fill ehk pressimisdefekt.

 

Non-fill tekib siis, kui sulanud vinüül ei täida enne jahtumist täielikult pressvormi ehk stamperi sooni. Suurenduse all võib näha puudulikke või ebatäielikult moodustunud soone seinu. Taasesituse ajal tekitab see iseloomuliku rebimist või kärisemist meenutava heli.

 

Ükski puhastusmeetod ei suuda non-fill'i parandada. Ultrahelipuhastus, märgpuhastus ega puiduliimiga puhastamine võivad eemaldada ainult pinnasaastet. Need ei saa taastada puuduolevat soone materjali.

 

Probleem võib esineda sõltumata vinüülplaadi kaalust ning on rohkem seotud pressimise kvaliteedi ja tootmistingimustega kui plaadi paksusega.

 

10. Line-contact-tüüpi nõelad ei ole lihtsalt „plug-and-play“ uuendus

 

Täiustatud nõelaprofiilidel on soonega suurem kontaktpind. Seetõttu kirjeldatakse neid sageli kui andestavamaid ja lihtsamini kasutatavaid uuendusi.

 

Tegelikult võib olla vastupidi.

 

Line-contact-tüüpi nõelad on kooniliste nõeltega võrreldes tundlikumad täpse seadistuse suhtes. Neil on pikem ja kitsam kontaktpind, mis peab paiknema soones õige nurga all. Kui asimuut või nõela vertikaalne kaldenurk ehk SRA on paigast ära, ei jaotu kontakt ühtlaselt.

 

Vale seadistus võib suurendada nii moonutusi kui ka nõela ja plaadi kulumist. Kooniline nõel on väikeste seadistusvigade suhtes üldiselt andestavam, samas kui line-contact-, MicroLine- ja Shibata-tüüpi nõelad vajavad täpsemat seadistust.

 

Praktiline soovitus: ära käsitle line-contact-, MicroLine- või Shibata-tüüpi nõela lihtsalt „plug-and-play“ uuendusena. Kasuta korralikku joondusšablooni, kontrolli üleulatust (overhang) ja külgnurka (offset angle), seadista nõela survejõud ning pööra tähelepanu asimuudile ja SRA/VTA-le enne, kui hakkad heli hindama või väärtuslikke plaate mängima.